ajaviitelugemine · noorteromaanid

Juno Dawson. Puhtaks (2018)

Mõeldes sellele romaanile tuleb mulle mõttesse ainult üks sõna: sõltuvusttekitav. “Puhtaks” on üks neist raamatutest, mida oleksin tahtnud ühe jutiga läbi lugeda. Seda raamatut oli üsna keeruline käest panna ning kui seda tegin, siis mõtlesin ainult, millal seda uuesti lugeda saan. Kui raamatu läbi olin lugenud, siis oli sees kummaliselt tühi tunne – oleksin tahtnud nendest tegelastest veel lugeda.

“Puhtaks” on kahtlemata üks mu selle aasta lemmikutest. Juno Dawson’i kirjutamisstiil on nii paeluv ning lihtne on end tema loodud maailma ära kaotada. Ning mitte ainult kirjutamisstiil – ka raamatu tegelased on nii .. tõelised ja usutavad. Oleksin ainult tahtnud veidi rohkem nende tausta teada saada. Raamatut lõpetades tundsin, et oleksin justkui ka ise teraapia läbi teinud. Selles raamatus oli nii palju hetki, mil mõtlesin, et mis on need asjaolud, mis viivad inimesed näiteks erinevate sõltuvuste või anoreksiani.

puhtaks2

Loo keskmes on Vene päritolu rikaste vanemate tütar Lexi Volkov, kes satub peale üledoosi ühte võõrutusravikliinikusse ravile. Esimese paari leheküljega arvasin, et kas tõesti naudin raamatut, mille peategelane on rikas ja ülbe teismeline, kes ei saa aru, et tal tõepoolest on raskekujuline sõltuvus. Mida rohkem edasi lugesin, seda rohkem sain aru, et tegelikult on Lexi üpriski keeruline tegelane. Ta on teadlik sellest, et elab privilegeeritud elu ning ei pea kunagi raha pärast muretsema, tänu millele on tal võimalus ka suurepärasel tasemel ravi saada. Samas suudab ta seejuures siiraks jääda ning saab aru, miks tal ravi vaja on. Romaani edenedes saab lugeja järk-järgult teada, mis Lexi sõltuvuseni viis ning tunneb Lexi võitlust nii nagu elaks seda ise läbi. Narkootikumidest võõrutamist on selles romaanis kujutatud nii positiivse tegevusena kui ka piinarikka protsessina.

Ka raamatu kõrvaltegelased olid head ning see on minu jaoks oluline. Ei olnud mitte ühtegi tegelast, kelle kohta ma ei oleks tahtnud rohkem teada saada ning neil kõigil oli raamatus oma osa – kas siis näidata mõne suhte toksilisust, kaassõltuvuse riski või seda, kui oluline on see, et su tõelised sõbrad teavad su nõrkusi, kuid toetavad ja armastavad sind sellest hoolimata. Oli põnev lugeda, kuidas Lexi ja teised õpivad tulema toime eluga väljaspool kliinikut ning milliseid väljakutseid see neile pakub. Ausalt öeldes ei suutnud ma selles raamatus vigu leida. See oli vapustav ning tõeliselt sõltuvusttekitav. Soovitan!

 

See raamat jõudis minuni tänu kirjastusele Helios. Aitäh!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s