kriminaalromaanid · põnevusromaanid

Clare Mackintosh. Ma näen sind (2017)

See lugu näitab selgelt, et elame akvaariumis. Valitsused ja suurkorporatsioonid on praktiliselt igale poole pannud jälgimiskaamerad, mikrofonid ja muud jälgimisseadmed ning neil on võimalused jälgida meie tegemisi reaalajas. Veel enam – neil on ka võimekus neid andmeid salvestada. Kõlab veidi utoopiliselt, kuid mina usun tõepoolest, et see nii on. Jah, sellel on ka omad kasud – näiteks kuritegevuse vähenemine – kuid Clare Mackintosh on kirjutanud romaani “Ma näen sind” hoopis teisest vaatenurgast, millest on jube isegi mõelda.

Zoe Walkeril on ajaga kujunenud rutiinsed tegevused ja harjumused. Ta lahkub igal hommikul kodust samal ajal ning sõidab iga päev ühe ja sama metroorongiga. Ta kirjeldab isegi oma lemmikuid iste- ning seisukohti rongis. Iga päev on metroos palju inimesi, kes rongi peatusesse saabudes ja uste avanedes valmistuvad sealt väljuma ja oma teekonda jätkama.

Ühel päeval loeb ta metroos kohalikku ajalehte ning talle jääb silma midagi šokeerivat. See on tutvumiskuulutus koos veebisaidi reklaami ja telefoninumbriga, millele on lisatud tema foto. Kas see on tõesti tema foto või on tegu lihtsalt silmapettega? Zoe otsustab kuulutust ignoreerida ning jätkab oma tavapärast elu koos elukaaslase Simoni ning kahe täiskasvanud lapse, Katie ja Justiniga.

manäensind1

 

Järgmisel päeval köidab Zoe tähelepanu uus tutvumiskuulutus koos veebisaidi reklaami ja telefoninumbriga, kuid seekord on sellele lisatud ühe võõra naise foto. Zoe saab teada, et mõned naised, kelle fotod on sarnases kuulutuses ilmunud, on mõrvatud. Zoe mõtleb hirmuga, et keegi paneb ajalehtedesse nende naiste fotosid, keda mõrvata kavatseb. Tema suurim hirm on, et tema on järgmine ohver. Ajapikku hakkab Zoe’le tunduma, et teda jälitatakse.  Ta võtab ühendust politseiga ning üks noor ametnik, Kelly, hakkab koos kolleegidega asja uurima. Mida rohkem nad Zoe juhtumit uurivad, seda kiiremini saab sellest loost üks väga ebameeldiv juhtum.

Kui selle raamatu lugemist alustasin, siis olid minu esimesed mõtted: kes seda teeb? Ja miks? Võin öelda, et raamatu lõpp oli väga hästi kirjutatud ning süüdlane selgub alles raamatu viimasel lehekülgedel. Seda raamatut oli väga hea lugeda, sest see oli väga kaasahaarav, täpselt nagu autori eelmine eesti keeles ilmunud raamat “Ma lasen sul minna”.

Soovitan soojalt seda raamatut lugeda. Isegi, kui see žanr ei ole eriti meeltmööda, siis selle raamatu sisu on lugemist väärt ning paneb oma igapäevategevustele kahtlemata hoopis teise pilguga vaatama.

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s